Ei ole väga palju asju, mis oleksid mõnusamad kui raamatu lugemine sumisevas kohvikus.
Nautisin seda üle tunni täna Gustavis.
Raamatu olin just ostnud kõva allahindlusega Pärnu mnt RR keldrikorruselt.
Stalinliku ajastu naisluule on mulle ammu huvi pakkunud. J. Urmeti intervjuud vanahärra Ralf Parvega sobitusid sellesse konteksti.
"Tabamine, et nende kuivkuulsate-krestomaatiliste, pühade ja puutumatute kooliõpikutekstide taga on tegelikult olnud elavad (kõigi oma pahede ja puudustega! kõigi oma veidrustega!) inimesed, oli mu jaoks pöördeline hetk. ---   Sellest ajast peale hakkasin nägema kirjanikku kui eelkõige inimest, mitte niivõrd kui teksti autorit. Järjest rohkem on mu jaoks kirjanduse ajaloo juures esiplaanile nihkunud just kirjanike elud, kirjanike omavahelised suhted, nende isiklikud arusaamad maailmast ja kunstist. ---  Kirjanduse ajalugu - see on minu jaoks kirjanike ajalugu, mitte tekstide ajalugu. Iseäranis võib seda märgata, kui võtta vaatluse alla kõige koledamad aastad eesti kirjanduse ajaloos üldse: ajajärk juunipöördest kuni Stalini surmani. ---" (J. Urmet)

There are not many things better than reading a book in a humming cafe. Could afford it today in Gustav. Just had bought a discounted book: interviews with a then 89 years old Estonian poet Ralf Parve. I have taken interest in female poetry from stalinist period, so also this book is in the context.
The author (Jaak Urmet) writes that founding a real living person with all his/her vices and quirks behind the "sacred" schoolbook texts was a turning point for him. Since this he sees the history of literature as the history of writers not texts.

Mõnikord on kõik nii õhuke. Täiskuu kevadsinises taevas, helid, mis lähevad sinust läbi nagu neutronid tahkest ainest, võõras, kellest saab äramõistetud tuttav, kui vaatad talle silma. Vahesid ei ole. Õigemini on, kuid väga, väga õhukesed. 

Aga see oli juba nädalaid tagasi.

Sometimes there's so little in-between. Full moon in the springblue skies, sounds that penetrate you like a neutron penetrates matter, a stranger who becomes a familiar, the understood one, after you've looked into his eyes. Nothing in between. Or really there is something, but very, very thin thing...

Well, it was already some weeks ago.

SÕÕM KEVADET.  JA SA ANDESTAD KOGU TALVETU TALVE TUSA.

A BREATH OF SPRING AND ALL THE GLUM OF THE WINTERLESS WINTER IS FORGIVEN.