Naabermaja katusel

 7. juuni

Tõsieluseriaal naabermaja katusel.

Nädalaid tagasi hakkasin märkama, et liiga tihti toimub sealkandis kajaka ja varese vahelisi kuumi sõnavahetusi, mis lõppesid solvunud varese minemakihutamisega kindlameelse kajaka poolt. Selge – ju siis seal teispool korstent kajaka pesa tittedega, ja vareseonu ei soovinud sugugi katsikule minna, vaid tal mõlkusid meeles hoopis isekamad mõtted. Tõesti, mõne aja pärast juba võis näha siinpool korstent ukerdamas kolme kohmakat sulepallikest lapsevanema valvsa pilgu all. Tänaseks on tittedest saanud noorukid.

(Kahju, et ei taibanud juba varem nende eluvõitlusi ja kasvamist pildile võtma hakata. Teisalt muidugi ei ole need tavalise moblaga üle tee katusel toimuvast tehtud pildid kuigi kvalteetsed kah.)

Noore preili kasvatamine

 

4. juuni

Täna hommikul käisin 1-euroste raamatute laadal. Saak oli nigel. Lohutuseks läksin Fotografiskasse cappuccinot jooma. Kõrvallauas istus nooremas keskeas issi, kes püüdis oma vast veidi üle 2 aasta vanusele tütrele meelde tuletada, et tatar on tegelikult tema lemmiktoit. Tüdrukule see aga kuidagi ei meenunud ja tatar jäigi taldrikule. Ühe koha peal istumine tüütab loomulikult ära, parem püüda end toolilt minema vingerdada ja natuke akrobaatikaga tegeleda. "See on viisakas koht," manitseb issi leebelt. "Siin tuleb kenasti istuda." Ja lisab hetke pärast: "Viktoriaanlikult." Ja lisab veel, et hästikasvatatud tütarlaps peab ka klaverit mängima õppima ja kõiksugu häid kombeid omandama. Pisipreili ei arva sellest midagi. Mina muhelen. Küllap muheles ka issi. Mõnikord on lihtsalt mõnus niisama loba ajada.