Üles ja alla

Inimesed eskalaatoril. Ühed teel üles ja teised alla. Ühed muretult omavahel lobisedes, teised jäigalt jalge ette põrnitsedes.

Kui ma saan veel vanemaks, lähen mõnikord lihtsalt lusti pärast sõitma. Nii nagu lapsed teevad. Kord üles, siis alla, ja jälle üles, ja siis alla... Ma ei lobiseks ega põrnitseks, vaataksin hoopis vastusõitvaid inimesi. Praegu ma veel ei söanda niimoodi käituda. Senikaua aga on aega õppida naeratama vastutulijatele.

 

kõigega kokku sobida....

„Veetsin mõned reisiaastad sellega, et kogusin hingelaade. Nüüd, kus ma kõike näinud ja tundnud olen, tunnen kohustust sulguda omaenda vaimu ja töötada tsivilisatsiooni edukäigu ja inimteadvuse avardamise heaks, kuivõrd ja kus iganes ma seda suudan. Jumal aidaku, et mind sellest kõrvale ei viiks ohtlik, liigagi mitmekülgne kalduvus kõigega kokku sobida, iseendale aina võõraks jääda ja olla ilma seoseist iseendaga.” 

(Fernando Pessoa)

Tarkuse algus

 (15. 01)

Kas sa tead, kuhu voolab vihmavesi vanalinna tänavatel? Või kui veekindlad ikka on veekindlad kindad? Kas tead, kust saab maailma parimat šokolaadi ja mis asi on kass-kopter? Mu 4-aastane lapselaps teab, sest tänane ilm oli suurepärane selliste asjade väljauurimiseks.