esmaspäev, 26. september 2016

RIKKUSEST, PUUDULIKKUSEST JA PATUST

Minu meelest on õigus neil, kes ytlevad, et tegelikult on kõik patt koondatav nimetuse alla HIMUSTAMINE. Ühel või teisel moel on kõik patuteod taandatavad ja/või seostatavad himu ja himustamisega. Siit võib edasi minna Rene Girardi juurde.

Mina aga lähen hoopis konjaki ja shokolaadi juurde.Kurk täna valus, arvasin, et veidi mingit kraadidega vedelikku oleks hea kurgu kuristamiseks. Leidsingi törtsu brändit (jah, siiski brändi, mitte konjak). Hommikupoole kuristasin, õhtupoole otsustasin pitsikese ka sisse võtta. Lisaks tuli meelde, et mulle jäi kotti Merci shokolaadikomme. Koukisin need välja ja panin lauale. Oli mitme maitsega neid. Sortisin mulle meeldivad välja (kohvi-, martsipani- ja pähklimaitselised). Istusin köögilaua taga, nautisin shokolaadi ja lonksasin brändit peale. Uhke värk. Nagu rikkur. Aga mis puutub siia üldse rikkur? Mul oli see, mis mulle meeldis ja tegi hea olemise. Mis siis, et väikese korteri kitsa kööginurga tööpinna taga, seljas lotendav kamps ja kulunud retuusid. Miks mulle tekkis üldse selline võrdlus, et nagu rikkur? Miks ma tundsin end tegelikult siiski puudulikuna?  Kui hea konjak oleks väga odav ja igaüks saaks seda juua ning shokolaadi jagataks lausa tasuta?

I think they are right who believe that all sin can be summarized in the concept of COVET. In a way or other all what's considered sinful can be connected to coveting. Can we speak now about Rene Girard?

Well, but I am speaking about cognac and chocolate instead. To soften my sore throat I took a glass of brandy (yes, brandy, not cognac to be honest). Also I remembered there must be some chocolate candies ("Merci") in my bag and took them out. I sorted the ones which taste me most (marcipan. coffee and peanut). Sat at the kitchen table, enjoyed the chocolate and sipped cognac (well, ok, brandy). Gorgeous stuff! Like a rich guy. But why to think about a rich guy at all? I had what I liked at the moment and what made me to feel good. What's the odds that I was in the little kitchen of a small flat, clothed in a baggy sweater and worn tights. Why this comparison with a rich guy? Why did I still feel myself insufficient? But if all good cognac would be very cheap, so that everyone could drink it and chocolate distributed to everyone gratis?