Narratiivi muutus

 

Nii palju sõltub vaatepunktist. Või, nagu öeldakse peenemalt: narratiivist.

Üleeileõhtune narratiiv: Jess! Homme sõidame Türile kirsialleed imetlema. Sealne kirsipuude allee olevat täies õies. Ilm tuleb ka ilus, isegi päikest lubatakse. Ja meil on terve päev aega, ei ole kiiret tagasisõiduga. Äge!

Eilehommikune narratiiv: Ei tunne end eriti hästi, ega ma äkki haigeks ei jää :(

Teel olles selgub, et ei ole tervet päeva aega, tagasi tulema peab juba pärastlõunal. See mulle ei meeldi! Ja mis tumedad pilved need seal ees on? Hakkabki sadama! Oot, mis – see on ju lumi! Einoh! Ei vea mul. Jälle. Mitte kunagi. Just minul. Mina tahtsin päikest ja tervet vaba päeva!

Narratiivi muutus: Ok, Türil on üks väga hea söögikoht. Kohvik-resto Ajatu. Lähme siis sinnagi. Toit, vein ja teenindus on suurepärased. Ja kuule, tegelikult on ju kõik hästi. Mõtle – lumi ja kirsiõied, milline imeline kooslus! Ja tead, me jõuame väga hästi kõik vaadatud ja tehtud enne tagasisõitu!

Õhtul kodus: Milline suurepärane päev täna oli! Nautisime sööki-jooki, imetlesime õrnu kirsiõisi, saime lund ja päikest. Jõudsime kõike teha. Kõik sujus imeliselt. 

 

 

Juturobotiga luulest

 

JUTUROBOTIGA LUULEST

Mul on üks sõbranna, kes aeg-ajalt kingib mulle luuleraamatuid. Ta ütleb, et olen tema tutvusringkonnas ainuke, kes loeb luulet. See pani mind mõtlema luule lugemise ja ka kirjutamise üle. Küsisin selle kohta viielt erinevalt juturobotilt.

Igaüks vastas veidi omatmoodi, kuid kokkuvõttes leiti, et luuleraamatuid avaldatatakse ja ostetakse vähem kui proosat, sest „see ei ole masside meelelahutus”, kuid on siiski „oluline ja väärtuslik osa kirjandusmaastikul” ning neil on olemas „kindel ja kirglik lugejaskond”. Nooremad pidada eelistama kaasaegset luulet ja sotsiaalmeedias jagatut, vanemad aga hindama luule nostalgilist, emotsionaalset või filosoofilist väärtust. Hea olevat see, et korraldatakse luuleõhtuid ja -festivale.

Tänanud kõiki viit jutukaaslast, jätkasin vestlust luule teemal neist ühega. Jõudsime ühisele arusaamale, et luule rikastab inimese elu ning pakub unikaalseid viise maailma mõtestamiseks. Luules saab proosast paremini väljendada sügavaid ja keerulisi tundeid ning see arendab empaatiat. Jutt läks ka luule kirjutamisele. Leidsime, et igal inimesel on tahe ennast väljendada ja luuletamise läbi seda teha on täitsa hea mõte. See aitab meil iseendaga sügavamalt tuttavaks saada ja toime tulla.

+3 Kirjutamise ja ka kirjutatu jagamise õiguse andsime ühel meelel igaühele. Minu enda lugemisvaras on küll palju end kirjanduslukku luuletanud lemmikuid, aga huviga loen ka mittetuntud kirjutajate luulet. Rohkemgi kui perfektne stiil huvitavad mind luule kaudu avanevad inimeste maailmad, erinevad hääled ja kogemused. Olen omandanud mitmeid vähetuntud või unustusehõlma jäänud luuletajate luulekogusid nii Eestimaa teise ringi poodidest kui ka raamatukauplustest. Pärliks viimase aja leidude seas pean hooldekodus elava Kalle Kameniku esimest luulekogu „Travesteerit olemine”. Omanäoliste kujundite kaudu peegeldub seal kirjutaja ainulaadne maailm.

Valdur Mikita on öelnud, et rasketel aegadel hakkab metsadesse tulema rohkem hunte ja loetakse rohkem luuletusi. Kerges ajas me ju praegu ei ela, nii et – lugegem luuletusi! Ja kirjutagem neid ka ise!

Am I late?

 

I’m sorry I’m late.

Nii tuli öelda, kui jäid hiljaks

inglise keele tundi.

Vuristasid selle viisakalt maha,

istusid oma kohale

ja elu jätkus.

I’m sorry I’m late.

Tahaks öelda nüüdki.

Late for so many things.

Too many...

Hea mõte

 

Eile hommikul tuli mulle pähe lause “Tehke aga tehke oma plaane, mind see ei huvita, mina lasen kõik vabaks. Alustan tänasest päevast”. Seda justkui oleks öelnud üks romaani tegelane teistele. Romaani sellist muidugi pole.

Aga see on hea mõte, arvasin reaalne mina. Teengi täna nii, et ei plaani midagi, lihtsalt jälgin päeva kulgu ja ujun kaasa. Õhtul tagasi vaadates leidsin, et kõik oli suurepärane. Palju parem, kui seda oleksid olnud minu plaanid. Eriti imetlusväärne oli väikeste seikade ajastus, mis viis hästi toimiva päeva õnnestumiseni.

Kõigi muude suuremate ja väiksemate hästiläinud hetkede kõrval veetsin ka mõned (planeerimata!) inspireerivad tunnid Ingaga, kel alati jagada huvitavaid mõtteid.

Peaks seda süsteemi sagedamini rakendama.