Kõik on hästi

 

#mõnikordonkõikhästi

1. Kõik on hästi. Kõik on tegelikult omal kohal. Midagi ei ole puudu, midagi ei ole üle.

Päike paistab. Selline meeldiv. põhjamaine, mis ei ärrita. Pastelne päike.

Naabermaja katusel toimetab kajakapere. Juba mitu aastat on neil kodu ühe korstna taga. Seal nad elavad oma elu, olles täielikus teadmatuses sellest, et ma neid jälgin. Isegi mitte pelgalt ei jälgi, vaid lausa elan kaasa. Ükskord olin valmis koguni mingit loomapäästet kutsuma, kuid asi lahenes ilma selleta.

Jah. Kõik ongi hästi, kui ei mõtle halvasti.

2. Jalutan mööda vaikset kõrvaltänavat. Kastanipuud on valmis kohe-kohe oma õieküünlaid läitma. Muru, õnneks niitmata, rõõmustab hinge sadade kollaste võililledega.

Vastu jalutab noormees pikakõrvalise koeraga. Meie pilgud kohtuvad ja nagu mul kombeks, naeratan talle vaevumärgatavalt (räägin muidugi koerast!).

Ta (koer!) vaatab mulle pikalt otse silma ja pöörab isegi pead, kui olen möödunud.

“Ma vist tõesti meeldisin talle…” mõtlen rahulolevalt.

Kõik on hästi. Kõik on omal kohal.

kirna ja käbinääre

 

Kirna mõisa maikuise tulbifestivali külastamisest on saanud juba traditsioon. Esimest korda seal käies ei saanud mobla fotokat käest, tuli ju iga lill, iga kompositsioon ja iga mõisamaja nurk jäädvustada! Seekord olime seal mäletamist mööda neljandat korda, ja tunnistan, et eriti ei viitsinud moblat välja võtta. Kõik kena, aga need pildid justkui olid juba olemas niigi. Veidi ikka plõksisin, põhiliselt ruumides olevat ja muidugi kõige tähtsamat… iseennast…

See-eest aga jälgisin huviga inimesi. Neid oli ootamatult palju, kuigi oli alles nädala algus (teisipäev) ja hommikupoolik. Oli bussitäisi eakaid prouasid ja härrasid, oli parkimisplatsi tihedalt täitnud autodega kohale tulnud inimesi. Mõisaaias andsid tooni eakad prouad, kes nii üksi kui mitmekesi ringi jalutasid, käes suured kaardid, kus märgitud millisel pingil istudes millised tšakrad aktiveeruvad. Teisal istus paarkümmend eakamat inimest ja kuulas 70+ meesterahva loengut. Hetkel, mil neist möödusime, manitses ta kedagi: “Mida sina räägid, see sinu tuleviku ka loob…”

Ilm oli oivaline, linnud laulsid ja lilled õitsesid ja meie istusime ainukesele vabale pingile, et elus olemist nautida. Jutt läks igasugu müstilistele, esoteerilistele ja teoloogilistele teemadele. Ühel hetkel tuli mõte vaadata, et millise tšakra pingile me siis ka istunud olime. Palusime ühe proua käest korraks kaarti laenuks. Selgus, et oli käbinäärme aktiveerimise koht. No kust mujalt siis need teemad meie juttu tulid! :D (Juhuks kui keegi ei tea: esoteerikud peavad käbinääret sillaks füüsilise ja vaimse maailma vahel. Ja Kirna mõisa energeetilistest iseärasustest saab lugeda nende kodulehel.)

 

 

 

Emadepäev

 

Meil oli kodus palju raamatuid ja väiksele Imbile väga meeldis raamatukapis tuhnida. Ikka ja jälle tõmbas ta sealt mõne välja, sättis end kapi juures asunud tumerohelisele diivanile ja asus lugema. Oli see siis täiskasvanute armastusromaan või mõne filosoofi elutöö. Isa pakkus, et leiab ehk mulle midagi muud, sobivamat, millest aru ka saan. Ema aga arvas oma malbel moel, et las loeb, mõnest lausest ta ikka aru saab, aastate pärast loeb uuesti ja mõistab rohkem.

Selline ta oligi – andis mulle üsna palju vabadust kasvada ja valikuid teha. Kindlasti tuli tal ka palju muret ja südamevalu üle elada, sest kõik valikud ei olnud ju alati ema südant rõõmustavad.

Kahju on mul aga sellest, et ta vähe rääkis omaenda lapsepõlvest ja suureks saamisest. Küsida ma õigel ajal ei osanud.

 

 

Habemus Papam

 

Kolasin eile internetis, mõtted siin-seal. Üks mõtetest oli, et ei tea kui mitu päeva veel läheb enne uue paavsti valimist. Ja ennäe – minutike ehk möödus, kui viskas ette uudise, et Vatikanis valge suits! Lülitasin kiiresti otseülekandele. Põnevuse ja elevusega, Püha Peetruse väljakul seisvale rahvale kaasa elades, jälgisin esimest korda elus paavsti väljakuulutamist. Panin oma panuse itaallasele, mitte et tema oleks lemmik olnud, aga miskipärast tundus see variant kõige usutavam. Eksisin. Aga ega vist eriti palju neid ei olnudki, kes õigesti arvasid. Valik näib siiski hea olevat, vähemasti ei ole ta praeguse USA poliitika fänn (vastupidi!) ja hoolib päriselt n-ö lihtsatest inimestest. Deus benedicat Papam Leonem XIV !

Käisin lastega poes...

 

#argipäevaetüüd

Käisin lastega poes.

Omaenda laps ja tema lapsed.

Tee oli pikk: ühes kohas

me eksisime,

kahes kohas lapsed kaklesid.

Poes oli palju inimesi, vähe ruumi,

ja mantliga liiga soe.

Aga lapsed ei kakelnud!

Sõbralikult ladusid korvi

seda, mis meeldis,

ja enne kassat - riiulile tagasi...

Ahistav...

 

See on ju ahistav elada

seda ainukest elu

se’s ainukeses kehas

istudes diivanil arvuti põlvedel

peas jooksmas (vähemalt) sada

muud elu muudes kehades!

 

 (Foto: Flux image gen)