Lapsena ei olnud mingit tähtsust aastaajal. Alati sai teha midagi toredat. Suuremaks saades see tasapisi muutus – kevadest sai ilus ja helge aeg, hilissügis tekitas masendust. Nii kippus see olema aastakümneid. Nüüd, veel suuremaks saanuna ;) olen meelde tuletanud võimaluse nautida igasugust ilma igasugusel aastaajal. Eile nautisin südamest tuulist ja vähevärvilist päeva linnast väljas.
Tuul, kõdunevad lehed, varemed… Kas pole ilus?
Lugesin, et Tartu Uues Teatris etendub lavastus nimega “Abrakadabra”, mis põhineb väljamõeldud sõnadel. Eeskujuks on John Koenigi teos „Dictionary of Obscure Sorrows“. Meenus, et see raamat mul ju kodus olemas. Ostsin Amazonist mõni aasta tagasi. Lugesin teda õhtuti andunult mitu aega, seejärel, nagu kõik asjad, nii head kui halvad, ununes. Otsisin ta nüüd üles ja lehitsen uuesti. TUTi kodulehel on iseloomustatud sõnastikku kui poeetilist kogumikku sõnadest ja nende seletustest, “mis püüavad tabada tundeid, mida me kõik oleme tundnud, kuid pole senimaani osanud sõnadesse panna.” Tõdetakse ka, et need on küll väljamõeldud sõnad, ent tegelikult on seda ju kõik sõnad.
Nendes sadades sõnades peitub palju kirjeldusi tuttavatest tunnetest, aga ka selliseid, mille kogemine puudub. Minu lemmiksõna on ‘ambedo’ – a momentary trance of emotional clarity. Ühel ootamatul hetkel haakub kõik, mida näed – kingapaelad, pilved, vihmatilgad, möödaminejad… ja sa saad äkki kõigest aru. On vaikus, rõõm, rahu ja tänulikkus. Oled olemas.
Aga see on hetk. Hetked teatavasti mööduvad. Ja taas on
anoscetia – the anxiety of not knowing “the real you”
kudoclasm – a cascading crisis of self-doubt
chtosis – the awareness of how little we really know
Kas Kuu on rahul, et on Kuu?
või ta tahaks olla Päike? või keski muu?
On prototähe unistuseks saada päristäheks
(või jääb sellest väheks)?
Ja kas teavad suured tähed,
et kord käib kõva pauk ning järgi jääb - must auk?
Ei tea ma kuust, kuid ise tahtsin olla keski muu
ja päristäheks saada oleks meeldin’d küll.
Must auk? Ei tea...
Eks ütle ju ka teadlane:
”Mustas augus on aine seisundis, mida hetkel ei mõisteta.”
ma tõlgin kõike mis näen
mis tunnen
et anda mõtet ja mõista
õhtul vaatan üle
ja tõmban maha mõnedki read
sest mõnikord eksin lähtekeele osas
Ilus elu koosneb ilusatest hetkedest.
Näiteks sellistest nagu eile õhtul Raplas. Silmailule lisaks oli hetkes ka muusika – see pink mängis ilusat meloodiat.
