Lapsena ei olnud mingit tähtsust aastaajal. Alati sai teha midagi toredat. Suuremaks saades see tasapisi muutus – kevadest sai ilus ja helge aeg, hilissügis tekitas masendust. Nii kippus see olema aastakümneid. Nüüd, veel suuremaks saanuna ;) olen meelde tuletanud võimaluse nautida igasugust ilma igasugusel aastaajal. Eile nautisin südamest tuulist ja vähevärvilist päeva linnast väljas.
Tuul, kõdunevad lehed, varemed… Kas pole ilus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar