Erakordne
elamus: terve kinosaali peale olime kahekesi ainukesed vaatajad!
Loomulikult valisime parimad kohad, kõlgutasime jalgu, krõbistasime
kommi ja tundsime end suurepäraselt :) .
Kino
oli Artis ja film „Charles Aznavouri autoportree”. Minu
lapsepõlve ja varasema nooruse aegsed kaadrid Pariisist, New Yorgist
ja mujalt tegid nostalgiliseks. Kust see nostalgia? Ma ju ei elanud
seal tol ajal. Jah, füüsiliselt olin ma küll Nõukogude Eestis,
kuid vaimus ja meeltes hoopis mujal....
