Elu on võimalik nii siis, kui on hea ilm, kui ka siis, kui on halb ilm; nii siis, kui tunned naudingut, kui ka siis, kui tunned valu; nii päeval kui ööl, nii kurbuses kui rõõmus; nii mugavuses kui ebamugavuses. Elu liigubki kahe pooluse vahel ja see õpetab meile tasakaalu. (vist Osho)
No ilm oli eile vahelduv, esimesel poolel imeilus kuldne ja päikseline sügispäev, pärastlõunast alates hall ja vihmane. Kunst ja kohv väljaspool kodulinna tegid aga päeva terviklikult nauditavaks. (Seekord siis Viljandimaal ja Viljandi linnas: Halliste, Kondase keskus, Rohelise maja kohvik ja kohvik Legend.)
Viljandist on saanud üks mu lemmiklinnu Eestimaal. Eriti haarav ja hubane on ta oma vanade väikeste majade ja munakiviste tänavakestega sügiskuldsetel aegadel.
Rohelise maja kohvik ja Fellin on need kaks kohta, kust alati läbi astun. Seekord oli Fellin kahjuks ootamatult suletud - eile olla seal Corona-positiivne olnud. Tegime siis üsna juhusliku valiku ja lõunastasime Legendis. Iseloomustaksin seda kui okeid, ent tagasi ei kipu. Fellini toidud on kordi huvitavamad (imho).
Kondase keskuses olen juba aastaid tahtnud käia, millegipärast aga pole kunagi õnnestunud. Kord on see suletud, kord pole meil aega jne. Seekord sai käik teoks. Olen väga rahul. Huvitav oli tutvuda Kondase isikuga (ühes saalis sai näha audiovisuaalset näitust) ja vaadata tema maale originaalis. Tänavakunstnik Kairo Kondase maasikasööjatest inspireeritud maalide näitus oli lahe. Meeldivalt üllatasid Moskva tekstiilikunstniku Veronika Garanina tekstiilikollaažid - andekad, ilusad ja ka sisukad. Ja, ah! kuidas oleksin tahtnud müügitoast üht-teist osta, nii nagu alati muuseumides. Ja nagu alati muuseumides ei saa lubada muud kui paar postkaarti. Tõele au andes seekord küll vaigistasin ratsionaalse mõtlemise ja ostsin veel 5 eurise helkuri...
Tagasisõit kulges vihmas. Hommikupoolik oli olnud lausa imeilus - teeäärne maastik täis päikeses sätendavat kulda ja purpurit. Sõidu eesmärk oli, muide, hoopis Halliste kalmistu, kuhu Reet pidas vajalikuks viia küünla ja lilled tädi mälestuseks tema surma-aastapäeval.
