Eile:
”Viivitust saab inimene kasutada ka heaolu suurendamiseks oma igapäevaelus. Korraks viivitada reaktsiooniga, jätta järgmine samm tegemata, viibida antud olukorras eneses. Näiteks viivitan trammi ootamisega. Olen seal peatuses, aga korraks ei oota midagi, vaid olen lihtsalt sihitult, hingan.” Nii ütleb Margus Ott, filosoof. Kroonilise trammisõitjana panin selle kõrva taha. Võin nüüd kinnitada, et trammi mitteootamine trammipeatuses mõjus tõepoolest heaolu suurendavana. Hetkeline ”paremolu”, kui Oti enda terminit kasutada. Tramm aga tuli peatselt, astusin peale ja olin tagasi algvõrdes ”olemine on hea”. Selles algvõrdes sõitsin mitu peatust, jalutasin veidi linnas, jõin kohvi ja põikasin möödaminnes läbi Niguliste muuseumist, kus, nagu minu üllatuseks selgus, ei kehtigi muuseumikaart.
Aga Margus Oti raamat ”Heaolu” on hea lugemine. Kui ka kõigest lõpuni oma lihtsa ajuga aru ei saa, on nauditav juba tema keelekasutus (lausa keeleloome, võiks öelda)!
