püha öö

Oli 1914. aasta jõuluõhtu ja läänerindel Flandria sõjakaevikutes seisid vastamisi Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa sõdurid. Järsku kostus külmast ja niiskest kaevikust saksakeelne "Püha öö". Sellega ühinesid varsti prantsuse ja inglise keeles ka vastaspoole sõdurid. Järgmisel hommikul ronisid kümned tuhanded mehed ettevaatlikult kaevikutest välja, pidasid ühiselt jõule ja mängisid isegi koos jalgpalli. (Th.A. Põderi tekst)

See lugu ajab alati nutma. Sest sellest järgmisel päeval läksid nad ju taas üksteist tapma...

sellised jõulud

Sümpaatne jõulumõtisklus Martti Kaldalt:

Minule seostuvad jõulud ja aastalõpp alati meditatiivse tegevusega, sest ei ole ju meditatsioon mitte midagi muud kui endasse süüvimine, enese ja oma keskkonna suhte teadvustamine. Seega pole imelik, et kui aasta on lõppemas, vaadatakse tagasi ja planeeritakse uut.
Mina ei too tuppa jõulupuud, sest loodut ei tohi asjatult hävitada. Ma ei söö seapraadi, sest siga on elusolend, kes tunneb valu ja tahab elada. Ma ei sõida sugulastele külla autoga, vaid pigem rongi või bussiga, või lähen jala. Ma ei tee liigset kära, ei pea suurt pidu, ei lase saluuti ega süüta säraküünlaid, sest müra on meie ümber niigi palju. Ja prahti.
Ma ei tee suuri kulutusi ega kingi vägevaid kinke, vaid üksnes neid, millest saajal rõõmu ja kasu.
Ent eelkõige süüvin ma endasse, mõtlustades, mis ja kuidas tehtud ning kuis veelgi paremini saaks.
Iseendaga rahul ja maailmaga sümbioosis, olen teile kahju toomata. Sest kõige tähtsam on teadvustada, et maailma muutmine algab iseendast, suur väikesest ning ka kõige pikem teekond jalataldade alt. Häid jõule!

jõululeebus

JÕULULEEBUS. Seda sõna ma otsisin. See ei ole sama, mis jõulurahu. See on see, mis paneb inimesed annetama jõulude ajal, mis võtab pisara silma, kuulates "Püha ööd", mis tekitab hetkeksi tunde, et oleks ju tõesti tore, kui me kõik saaksime üksteisega hästi läbi. See on see, mille pärast jääb ära mõnigi halb tegu.
Hingaku see leebus meis. Nii kui alguses, nii ka nüüd ja alati ja igavesti. Aamen.

me oleme üks

ARVO PÄRT on arutlenud, et nähtava maailmaga tegelemine meid palju ei aita. "Meid aitaks see, kui me oskaksime öelda, ja mitte ainult öelda, vaid ka tunda, et sinu laps on ka minu laps. Ja minu laps on sinu laps. See tähendab, et sa oled minu vend või õde. Aga siis me peaksime ju sugulased olema! Võib-olla me olemegi seda. Kui me selle tunnetuseni jõuame, siis me oleme kõik üks. Sest maailm on üks organism. Kui meil valutab hammas, siis on meil valu terves kehas. Ja kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm. Ehkki me seda kohe ei tunne.”
(Pildid 12.12 külaskäigust keskusesse)

kassielu

Nii tuleb lugu pidada oma vähematest vendadest!

(7.12 fb)

kaotaja

Ta sai mu kätte. Nagu igal aastal. Novembrikuu alguses rõõmustan, et seekord õnnestus teda ära petta, põgeneda, ignoreerida. Kuu lõpuks on ta aga leidnud katmata paiga ja rahulolevalt sealtkaudu sisenenud. Jälle olen kaotaja...

Midagi sul ei õnnestu, mitte midagi, kõiges oled alati kaotaja – sosistab ta võidukalt. Mõtle, millised anded sul olid, mõtle, millised unistused sul olid, meenuta, kuidas su elu oleks pidanud tegelikult minema, no sa tead ju küll, mis oli tegelikult sulle ette nähtud, aga jah.. luuser noh...

Ja mul ei ole ühtegi vastuargumenti.

lihtne sõna

Ennekõike olen ma otsinud üht lihtsat sõna, mis justkui peaks maailmas olemas olema, aga mida ma kusagilt leidnud ei ole. Sõna, mis tähendaks ühteaegu loomist, jumalat ja armastust.

(Doris Kareva) 

Oranž rong

Iga kord, kui näen oranži rongi, meenub mulle lause: Epsen memes oranž trong vana saad .

Ärge otsige.selle lause tõlget Google’i translator’ist. See ei ole ka tagalogi ega akadi keeles, seda keelt mõistavad vaid 2 inimest maailmas: mu tütrepoeg ja tema ema. Tõlkes pidi see olema: Esben ja emme saavad oranži rongiga vanaema juurde.