Ta
sai mu kätte. Nagu igal aastal. Novembrikuu alguses rõõmustan, et
seekord õnnestus teda ära petta, põgeneda, ignoreerida. Kuu lõpuks
on ta aga leidnud katmata paiga ja rahulolevalt sealtkaudu sisenenud.
Jälle olen kaotaja...
Midagi
sul ei õnnestu, mitte midagi, kõiges oled alati kaotaja –
sosistab ta võidukalt. Mõtle,
millised anded sul olid, mõtle, millised unistused sul olid,
meenuta, kuidas su elu oleks pidanud tegelikult minema, no sa tead ju
küll, mis oli tegelikult sulle ette nähtud, aga jah.. luuser noh...
Ja
mul ei ole ühtegi vastuargumenti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar