47
aastat tagasi kirjutasin:
Istun akna all ja vaatan, kuidas tuulemoor õelalt puude kulupäid
küünistab ja puud, tahtes end päästa, tema kriipivate näppude
eest nii sügavale kummarduvad kui nende tüvi vähegi lubab.
Tuuline
ilm mõjub imelikult. Ta teeb närviliseks, muudab keha oimetuks,
kuid lennutab fantaasiat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar