Mõnikord
on kõik hämmastavas tasakaalus. Siidine merepind ja tasane taevas, vaiksed värvid, õhus vaid väheste
lindude laul. Mis
tähtsus on siis kõigil oma muredel? Aga seegi hetk kaob...
(Ah,
ja muidugi taipasin ma alles tagasiteel, et pildistama oleks pidanud
taevast, merd, õhku...mitte iseennast! :D )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar