Hommikuti kella 9 paiku muutub mu hing rahutuks ja nõuab: minu igapäevast nostalgialaksu anna mulle tänapäev! Tean, mida ta mõtleb sellega – tuleb mängima panna Klassikaraadio, sest algab muusikasaade “Lihtsalt nostalgia”. Valin tassi, valan kohvi ja kandun tagasi lapse- ja nooruspõlve. On pühapäev, päike paistab läbi õhukeste kardinate elutuppa. Hommikusöök on söödud ja isa teeb meile soovikontserti – mängib suure Volga raadio grammofoni peal plaate lemmiklugudega. (DJ! 😃) Meil oli suur plaadikogu, isal oli tuttav Raeplatsil asuvas plaadipoes, mistõttu saime “leti alt” mõndagi, mis lettidele ei jõudnud. Iga laul või muusikapala viis argielust väljapoole, tundsin teiste maade, teiste linnade hõngu, igatsust elada korraga mitmel pool ja mitmel moel… Seda sa, hing, nüüd siis jälle tahad või? Ei ole vist mõistlik… (või mis?)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar