Inimene mõtleb, Jumal juhib. Nii ütlesid juba klassikud. Mul on instagramis 1000 “sõbra” ringis, enamik neist teistest riikidest. Tõenäosus, et mõnega neist päriselt kohtun, on peaaegu olematu. Ei olnud seda kunagi mõelnud ka värvika, teravmeelse ja alati seiklusteks valmis njuujorklase Jane L. Marxi puhul. Artist organically, nagu ta ise enda kohta ütleb. Ühes tema postituses märkasin, et ta figureerib rahvusvahelisel näitusel ARS22 Kiasmas. See oli üllatus. Kirjutasin talle, et Tallinnast Helsingisse ainult 80 km ja ma ikka aeg-ajalt seal käin. Tema vastas, et augustis tuleb ka ise H:kisse ning tal tulnud mõte korraks ka Tallinnast läbi astuda. Eile saigi see mõte teoks.
Tema oma loomupärases värvilisuses, mina oma loomupärases mustas, Reet oma loomupärases mõistvuses ja hoolivuses – meil oli nii hea koos olla, et kasutamata jäid kõik 10 lehekülge ingliskeelset teksti, mille olin guugli põhjal koostanud (ei tahtnud ju häbisse jääda oma kesiste teadmiste poolest kodulinna ajaloost :D ). Lihtsalt palju huvitavam oli niisama juttu ajada, üksteisega tutvuda, ühist vibe’i tunnetada.
Mina kui inimene mõtlen, et rohkem meil in corpore kohtuda ei õnnestu, aga siiski loodan, et ehk Jumal juhib teisiti… :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar