Esimese pildi pealkirjaks sobib “Lihtsad rõõmud”. Mõned päevad tagasi Nõmme turul. Ei saanud sealgi läbi kohvita. Buxhövdeni pagari õuel üks must kohv (sest taimepiima neil pole) ja kilupirukas. Sobis küll. Mahapudenenu üle said varblased rõõmu tunda.
Teine pilt eile Saiakangi kohvikust, kust möödaminnes läbi astusin. Argipäeva hommik, kohvikus ainult kolm külastajat, kõik üksikud vanemad naised, igaühel nina kas moblas või (sic!) paberajalehes. Tellisin oma kohvi ja koogi ning istusin neljandaks üksikuks vanemaks naiseks. Saiakangi kohviku pluss on suured aknad, mille taga alati inimesi liikumas. Aga inimesi vaadata mulle meeldib!
Kui hakkasin juba oma kohvi lõpetama, lisandus meie üksikutele vanematele naistele hoopis teistsugune seltskond – vanaema ja vanaisa u 3. klassi õpilasest lapselapsega ning naisega, kes võis olla lapse ema. Olid just tulnud mingi kristliku erakooli lõpuaktuselt. Täiskasvanud loetlesid uhkelt mitu kiitust poiss oli saanud. Poissi ennast huvitas rohkem, kas salatikaussi püsti torgatud kahvel jääb püsti seisma või vajub alla. Natuke seisis, siis aga vajus ikka alla. Selle põneva eksperimendi kõrvalt jõudis ta siiski täpsustada vanavanemate loetletud kiituste arvu.
Mina võtsin viimased lonksud, pühkisin suu puhtaks, tõusin ja läksin edasi omi asju toimetama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar