Kui ma kord suureks ja targaks saan,
siis paitan vastutulevat krantsi (kes ei mõtlegi uriseda, saati siis hammustada)
ja naeratan sirelipõõsale, sest tema ju naeratas esimesena.
Ja taas on mu jaoks siis maailma ilusaim inimene Urve (või ka keegi teine),
kel puseriti hambad ja viltune nina, silmades aga kurblik headus.
Sedamoodi siis on lood, kui olen suur ja tark, selline nagu olin väikse ja targana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar