Härra N-i elust a surmast
Mulle on ikka meeldinud majamuuseumid. Vanema aja interjöörid tunduvad kuidagi hubased ja turvalised. Muidugi ei pruukinud tegelikkuses toimunud elu nendes sugugi nii hubane ja turvaline olla. Ka kuulsad inimesed on ju ainult inimesed. Kui KUMUs avati näitus nimega "Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid", oli mu esimene kujutluspilt samuti millestki rahulikust ja mõnusast. Kohe aga tuli mõte, mis selle kummutas: Urmas Lüüs nüüd küll midagi sellist ei teeks…
Tõepoolest, ei olnud see mingi mõnusa kodanliku elulaadi eksponeerimine. Tegu oli hoopis mõtisklusega inimese vabadusest ja sellega (mitte)toimetulemisest.
Härra N on üks fiktiivne härra möödunud sajandi 20.-30. aastatest, ajast, mil pärisorjadest esivanematega põlisrahval tekkis võimalus saada jõukaks. “Sündinud muldpõrandal, liikunud sealt parketile,” nagu ütleb U. Lüüs. Staatuse muutumisega kaasnes ka võimalus kasutada uusi hüvesid ja vabadusi. Puudus aga kultuuriline aluskiht nende kasutamiseks.
Läbi 11 stseenist koosneva näituse saame osa jutustusest härra N-i elust tema surmani, alustades ajast, mil ta juba oli astunud ühest maailmast teise. Autor on oma tegelase loomisel lähtunud “Tõe ja õiguse” Indrek Paasi võitlustest, tema usu kaotamisest kolme olulisse asja: Jumalasse, inimsusse ja armastusse. Ent just need kolm hoiavad üleval elu.
Füüsiliselt esindab näitusel Härrat ennast midagi tooli ja luukere vahepealset. Loo jälgija liigub korraliku kodaniku viisakast toast edasi hämaratesse teatraalsetesse ruumidesse, taustaks sünged, ebamugavust tekitavad helid. Ruumid kõrbenud raamatute, söestunud jeesusekujukeste, siivutute Wiiralti piltide jms-ga viitavad peategelase allajäämisele ihadele ja tungidele, toimetulematusele kättesaadud vabadustega. Lagunemine viib härra N-i surmani. Temast jääb vaid tolm. Viimases ruumis, antiikstiilis, Jeesust meenutava kuju ees on tekst: "Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sagedasti tunda."
Küsimusele, kas ta näeb tulevikku mustana, vastab kunstnik, et peame kollektiivselt tegutsema selle nimel, et elaksime paremas maailmas,
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar