Eile õhtul olime esimese 400 seas, kes vaatasid uut Urmas E. Liiva dokki “Mis juhtus Diana Klasiga?”. Läksime esilinastusele lootuses, et film ei ole kollase ajakirjanduse vallast. Ei olnud. Lähenemine oli empaatiline. U. E. Liivi enda sõnul nägi ta millisesse sohu oli kollane ajakirjandus Diana paisanud ja sellest saigi ajendi filmi tegemiseks.
Ma olen üsnagi tolerantne paljude asjade suhtes, aga absoluutselt ei tolereeri, kui keegi, kes kellelegi kurja ei tee, kes on lihtsalt teistsugune, ei ela nii “nagu peab” või näeb välja teistmoodi vms sattub, sageli just meedia võimendusel, “õigete” inimeste hambusse.
Film oli avameelne, kohati sai vaataja naerda, tundlikum inimene ka pisarat pühkida.
Peategelased ise istusid samuti saalis. Loodan, et nende elus saab olema palju häid ja rõõmsaid päevi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar