See oli eile õhtul, kui tegin otsuse lõpetada aastaalguse laiskus ning väljuda kodunt ja vaadata ilmaelu. Ilmaelu oli külm ja ilus. Linnast väljas langes alla 20 külmakraadi, lagendikud olid laialt valged ja kuuseoksad lookas lumevammuste all. Aga kuu! Suur ja punane, külavahetee lõpus, nagu mingi ebamaine, müstiline ilmutus, milleks seda alguses pidasingi. Küll oleks tahtnud, et silmadega saaks pildistada. Kui jõudsime kohta, kus sai autost väljuda ja päriselt pilti teha, oli sellest lummavast nägemusest saanud lihtsalt üks kaunis vaade. Jahmatus aga tabas kodus, kui vaatasin seda pilti – mis imekombel ta selline tuli, ma ei tea, mingit töötlust siin ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar