Aastakümneid tagasi oli TV-s saade pioneeridele "Võistluslõke". Koolid saatsid välja võistkonnad, kes pidid ilmarahva ees näitama, mida kõike nad teavad ja oskavad. Läksin kord minagi oma kooli pioneeridega.
Üks ülesannetest seisnes tahvli peale joonistatud punktide ühendamises. Minu võistkond otsustas seda ülesannet lahendama saata minu. Ma käisin kunstiringis ja mu kaaslased arvasid, et see oleks mulle paras väljakutse, küllap ma oskan ära joonistada, mis nõutud. Keegi meist aga ei taibanud, et punktide ühendamiseks ei ole vajalik kunstnikukäsi, vaid hoopis loogiline mõtlemine. Seda viimast mul aga nappis. Ja nii hakkasin ma innukalt punkte ühendama, eesmärgiga kujundada üks huvitav kompositsioon. Välja tuli midagi picassolikku. Kui ma aga uhkelt tagasi oma kohale läksin ja kõikide võistkondade tahvleid vaatasin, tahtsin häbi pärast maa alla vajuda. Õigesti ühendatuna oleks punktidest saanud lihtne pilt, kellel jänes, kellel kapsas, kellel võibolla auto... Ei mäleta enam täpselt kujundeid. Igatahes mitte Picasso, Klee, Kandinsky...
Muidugi meie võistkond ei võitnud. Ja kaamera millegipärast näitas minu teost kõige pikemalt...
Kodus läksin kohe oma tuppa. Korterist ei väljunud ma mitu päeva, sest olin kindel, et kõik tänaval vastutulijad tunnevad ära, et see ongi see tüdruk, kes kapsa asemel tegi picassot.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar