„Erilise
aardena säilitan Raplat: ma ei ole seal kunagi käinud ega lähegi,”
olevat kunagi öelnud Lennart Meri. Eks ta ise tea, millest end ilma
jättis... Mina olen seal palju käinud, kõik lapsepõlve suved ja
sageli ka hiljem. Raplamaal elas mu vanaema ja suveks saadeti mind
ikka sinna, linnast ära. Võibolla
lapsepõlvemälestuste tõttu tundub mulle, nagu
oleksid raplalased kuidagi
heas mõttes lihtsamad ja vastuvõtlikumad inimesed. Ma usun Rapla
müüja naeratust, teenindaja
pingutusvaba soovi sind aidata, võõra uudishimu
heatahtlikkust. Nii nagu eile ühes Rapla kohvikus teenindajaneiu
abivalmidust teha valmis vegan burger, vana mehe juhatust otsema tee
leidmisel Keavas ja Valtu sepaveski sepa mõnusat juttu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar