Ühel hommikul ärkasin. Selles ei ole
midagi kummalist, olen ju ärganud juba rohkem kui 23 000 hommikul.
Kummaline oli aga mõte, mis mind sel korral tabas - MULLE MEELDIB
OLLA INIMENE. Selline oli see mõte.
Kui ma ei oleks inimene, ei jooks ma
hommikul kohvi. Ei vaataks aknast välja, et otsustada milline mantel
või hoopis jakk selga panna. Ei läheks poodi ega mõtleks, kulm
kipras, kas õigem oleks osta leib või sepik, aga võibolla hoopis
ciabatta. Ei istuks diivanil, tehes nägu, et saan aru raamatust,
mida loen. Ei vaataks ilusaid kleite vaateakendel ja ajakirjades ega
mõtleks, et need võiksid ju mullegi sobida. Ei vajuks õhtul
õndsalt voodisse, olles põnevil, milliseid värvilisi unenägusid
täna näen.
Ma ei oskaks siis ka midagi mõelda
sellest, et inimene olla on hea. Ja päris kindlasti ei postitaks ma
seda heietust siia...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar