Põgenemine

Novembrikuu Suur Hall oli mu asukoha avastanud. Teadagi, mis plaanid tal on. Põgenesin. Põgenesin kodunt, põgenesin linnast, jõudsin ühte väikelinna. Sealgi oli hall, märg ja udune, aga ta ei märganud mind veel. Igaks juhuks astusin kohe sisse ühest avatud kohvikuuksest. Õdusad ruumid, lahke teenindaja, kohv ja kohalik keeks – siit mind vast kätte ei saa. Ei saanudki! Läks nüüd vist teist ohvrit otsima.