Neil
päevil sai taaskord Pärnus käidud. Autos panin mängima
YouTube’ist meditatiivse muusika imede ellukutsumiseks (music to
manifest miracles) ;), ja ennäe! päev mööduski imeliselt! Tee pealt
(Viru-Jaagupi) sai leitud üks kaltsukas (eh, see sõna mulle
tegelikult ei meeldi), mis üllatas meeldivalt. Tühjade kätega
sealt ei väljunud... Pärnu linnas läks ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid asju
ootamatult kenasti korda.
Mulle
alati meeldib külastada teiste paikade kohvikuid. Esimene koht, kus
maabusime, oli Mahedik. Nimi juba ütleb, et keskendunud mahetoidule.
Tavapäraselt võtsin vegantoidu, milleks oli sel päeval värske kapsa steik
India pähkli kastmes. Tunnistan, et ootasin sellest rohkemat. Ei
olnud halb (kui välja jätta vaev lõikamisega, võibolla oleks nuga
pidanud teravam olema), aga maitseelamust ei pakkunud. Reet sõi
boršši veiselihapirukaga (ta on üsna omnivoor) ja jäi rahule.
Piccadillys olen varemgi käinud, mulle sobilik taimne toit seal ja
kohvis pole ka pidanud pettuma. Seekord proovisin Napoleoni koogi
vegan varianti. Kõrvale tassike kohvi ja peale klaasike proseccot.
Oli hää küll.
Tagasiteel
auto juurde sattusime aga mõnusale pargikontserdile. Möödunud
sajandi alguse vaibis. Mürtsus puhkpill ja ennesõjaaegset stiili
aimavas riietuses koor laulis toredaid vanu laule. Tunne oli ehe.
Heldimusega vaatasin vanapaare ja eakaid sõbrannasid, kes naerulsui
jalaga rütmi lõid ja keha õõtsutasid. Mõned, muide, isegi
tantsisid.
(Aga
iga päev see manifesteerimise muusika ei mõju kahjuks... ;) )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar