Päike? Mis see on?
Ahjaa. Meenub, vanaema vist rääkis midagi sellisest asjast… See
siin ümber aga igatahes on NOVEMBER. Eestimaa november. Üks päev,
kaks päeva, ok, ka kolm päeva võib ju arvata, et mõnus. Viskad
sooja kampsuni õlgadele (sest selles 60ndate alguses ehitatud majas
on külm), paned kohvi tõmbama, keerad end diivani nurka ja loed.
Ammu on aeg lugeda, aknalauad on lugemata raamatuid nii täis, et kui
päike säraks taevas, ei saaks toas olles sellest arugi. Lugesingi
ühe raamatu läbi, selle leedulanna oma, viimase LR väljaande.
Nautisin! Võiks ju paluda Taevaisalt rohkem selliseid ilmasid ja
rohkem kohviube (kohviveski mul on, poeg kinkis), et jõuaks
tulemuslikumalt aknalaudu vabastada. Ükskord tuleb aga piir, mõnus
on see ainult üks-kaks-kolm päeva, siis oled sellises seisus, et ei
suudagi enam kodunt väljuda, võibolla isegi mitte voodist. Tundub,
et see madal hall taevas ei ole õues, akna taga, vaid su oma
peakolba sees. Ja sa vajad lohutust, midagi head. No näiteks
viimasel ajal söödud kookide meenutamist...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar