Ela kaua

„Numerous studies have shown that art and music can help soothe chronic pain, stave off symptoms of dementia and Alzheimer’s disease and accelerate brain development in young children.

Now, there is evidence that simply being exposed to the arts may help people live longer.”

Alustasin tervise- ja pika elu programmiga eile. Helsingi, Ateneum ;)

 

Jõuluöö

Eile kella kolme ajal öösel laulis Põhja-Tallinnas lind. Laulis, mitte ei kraaksunud, kiljunud ega muud säärast.

Tean väga vähe, peaaegu et mitte midagi lindude kommetest ja elulaadist. Pidasin seda igatahes väga tavatuks ja tahan uskuda, et see oli jõuluöö ime...

Kirjanike Majas

Sellest ei ole küll sadat aastat möödas, aga eelmisel sajandil oli see igatahes, kui viimati Kirjanike Majas käisin. Kunagi sai seal veedetud märkimisväärselt palju aega. Ega minul endal selle majaga mingit asja polnud, aga tollane sõbranna oli osanud end sinna tööle saada, tegelikult lausa elamagi pärast seda, kui kodus emaga riidu läks. Täna siis astusin taas sellest uksest sisse. Käisime Maarja Kangro tõlkeluulekogu „Varietee” esitlusel. Küsitles teda Märt Väljataga, muusikaga ilmestas õhtut Kadri-Ann Sumera.

Luule oli huvitav, vestlus sujus hästi, muusika oli kena. Eriti aga meeldib mulle jälgida inimesi, nad on sageli kas ilusad või huvitavad või mõlemat või omapärased (mis on ju samuti huvitav). Täna näiteks korjas üks saami mütsiga vanaproua, keda olen varemgi kohanud siin-seal, raamatu esilehele autogramme kõikidelt üritusel viibijatelt.

 

Pesen vannitoas hambaid.

Mul on vannituba.

Mul on hambad.

Mul on tütar, kes laulab

teisel pool seina.

Mul on tütar, kes tahab laulda

ja laulabki.

Sellest peaks piisama.

(Valerio Magrelli; tõlkinud Maarja Kangro)

Trammiga Metropolitan Operasse

New Yorgi Metropolitan Operas, lahkumata kodulinnast, mis teatavasti ei ole mul New York. Lihtsalt istusin trammi peale, väljusin Hobujaama peatuses ja läksin diagonaalis üle risttee. Piletid ooperile „Akhnaten” olid küll juba ammu võetud. Kuna tegu oli Philip Glassiga, olid mu positiivsed eelarvamused üsna suured, aga etendus suutis neid veelgi ületada. Hiilgav lavastus, nimiosa laulnud kontratenor Anthony Roth Costanzo loodud lummav tegelaskuju ja see aegumatu teema, mis ikka kaasneb religiooniga: institutsioonid, mille eesmärk on säilitada iseennast versus „värske tuul”, keegi, kes on tunnetanud ja mõistnud midagi enamat elu olemusest. Minu vaimustus on sügav ja siiras. 

14.sajandil e.m.a ülistas Akhenaten ainujumalat, kõige loojat ja ülalhoidjat:  

 

How manifold it is, what thou hast made!

They are hidden from the face (of man).

O sole god, like whom there is no other!

Thou didst create the world according to thy desire,

Whilst thou wert alone: All men, cattle, and wild beasts,

Whatever is on earth, going upon (its) feet,

And what is on high, flying with its wings.

etc

Tartu, mu arm!

Tartu, mu arm! Seekord (reedel) naisteoloogide ühendusega päeva veetmas. Kosutust ihule, hingele ja vaimule. Ihu poolelt mulle väga hästi sobivad ja maitsvad toidud Trikster Tihases (kus varem ei olnud käinud) ja õhtul veel traditsiooniline Werneri-tunnike (noorpõlve mälestuseks). Hing sai kosutust heast seltskonnast ja vaim põnevast ja harivast Rahvusarhiivi ühiskülastusest, mis oligi tegelikult kokkusaamise eesmärk. Pärast veel ReedagaTartmusis kunstinäitusel (kus nii mõnigi taies "Müstika ja Eros" osas pani küsima, kas ma ikka olen tegelikult nii liberaalne, kui olen endast arvanud...)