Vargamäe

„Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema? Ei kuhugi! Tal pole enam õiget silma ega kõrva.” Nii on kusagil öelnud Tammsaare (või keegi tema tegelastest) . Lohutav. Siis pole ju minuga veel kõige hullem lugu. Ahnust (teadmistele, kogemustele) mul veel jätkub ja aeg-ajalt ma ikka kuhugi jõuan ka, näiteks Vargamäele eile.

Lisan veel, et ilm oli hingeülendav - äikese-eelne, üks mu lemmikilmasid. Ja need niidud külatee ääres, täis lõokeste laulu...