Vestlusi

 18.08

Mõned vestlused eile ja täna, milles olin kas osalejaks või pealtkuulajaks.

1. Mängime 3 a pojatütrega poodi. “Palun mulle üks suur päts saia,” küsin müüjalt. “Ei, ei,” vangutab ta tõsisel ilmel pead. “Miks?” küsin üllatunult. “Teil juba on saia, vaata kodus kappi,”saan vastuseks. Ja asemele pakub mobiiltelefoni.

2. Trammmis. Sõidan Kopli poolt linna poole. Teisel pool vahekäiku istuvad elavalt juteldes kaks erinevas eas vanaprouat. “Täna on ikka tõesti hästi süüa saadud,” ütleb üks ja loetleb: “Kartulit, hapukoort, tilli, kala. No mis sa hing veel tahad.” “Jah,” nõustub teine, “nagu parunihärrad kohe!” Tuleb nende peatus. Vanem prouadest tahab tingimata eesuksest väljuda. “Ära mine sealt,” hoiatab teine. “Sa ei saa mööda.” Asi on selles, et eespool istub kamp noormehi, kellel jalad pooles vahekäigus. “Küll ma saan!” on proua eneses kindel. “Lähen nagu tank. Nagu vene tank.” Istuma jäänud proua hakkab naerma ja pöördub üle vahekäigu minu poole: “Sellised need eestiaegsed naised on, ei peata neid miski!”

3. Trammis. Linna poolt Kopli poole. Peale tuleb keskealine naine väiksemat kasvu siledakarvalise koeraga. Istub ja hakkab midagi sööma. Koer istub ta jalge juurde. “Anna mulle ka,” ütleb ta. “See ei meeldi sulle”, rehmab naine. “Kust sa tead?” küsib koer. “See ei ole üldse koera toit,” mõmiseb naine täis suuga ja teeb ebamäärase käeliigutuse. “Aga ehk siiski…?” arvab koer ja kaapab kergelt perenaise säärt. “Jäta järele!” on perenaine resoluutne ja vaatab aknast välja. Järgmises peatuses lähevad nad maha.

......