Mõnikord vajub novembri hall raske taevas pähe ja õlgadele ja südamele. Ei taha toast välja minna. Las ma istun siin diivaninurgas ja lasen silmadel üle tegemata tegemiste käia.
Mõnikord aga tõusen ja lähen. Siis olen rõõmus. Olemine selle halli ja raske taeva all osutub hoopis ilusaks ja õdusaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar