Võrus käisin kunagi ühes kohvikus, millest jäi hea mälestus. Kohvik asus kohas, mida nimetati Stedingu majaks. Selgus aga, et seda kohvikut seal enam ei ole. Maja nimi on küll sama, kohviku nimi aga – NAMM. Tunnistan, et ei oodanud sellise nimega kohalt eriti palju. Aga taas, nagu Valgas, pidin tõdema, et mul on liiga palju eelarvamusi… Kohviku stiil oli sama, menüü aga paremgi.
Meil ei olnud kõhud eriti tühjad, seega piirdusime kergema valikuga. Mina võtsin suvise salati röstitud kartulitega. Reet ja Sandra valisid Caesari salati. Jäime kõik rahule. Reet kui autojuht jõi vaid vett, Sandra kokteili (koostist ma ei mäleta), mina uurisin veine. Neil ei ole väga suurt valikut, see-eest aga on see huvitav. Minu valitud veini marjade kasvatamisel nt on kasutatud ka heliteraapiat… Ma ei tea, kas see on sellest, aga vein oli tõesti kuidagi eriline.
P.S Infot internetist:
Võru
linna ajalooline kivihoone (19. saj.) on saanud oma nime siin
aastakümneid tegutsenud apteegilt. Vana
apteegi
siseseinte väljapuhastatud kihid kõnelevad erinevate ajastute lugu,
jättes ruumi ka kujutlusvõimele.
Ühte seina ehivad käsitsi
vormitud keraamilised plaadid (autor Kristel Sihiveer). Eklektiline
sisustus on taaskasutusest.
Kaasajal on maja tuntud ka kunagise
omaniku järgi Stedingu majana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar