28.08.
Täiesti vaba päev ja ilus ilm ka. Ja milline õndsus, et trammid jälle sõidavad Põhja-Tallinnast välja! Mina sõitsin nr 1-ga Kadriorgu eesmärgiga käia läbi mitu nägemata näitust KUMUs. Alustasin 5. korruselt – Jevgeni Zolotko “Aadama saladus”. Ja sellega piirdusingi. Ma olin vist ainuke hästi paljude näitusel jalutajate seas, kes vaatas süvenenult läbi kõik videod igas ruumis, sai kaasa haaratud ja puudutatud.
Pärast seda ei tahtnud enam midagi muud vaadata. Jõin all kohvikus ühe kohvi, jalutasin tagasi trammile ja sõitsin koju.
Ma ei proovigi sellest midagi kirjutada. Panen siia vaid tsitaadi kuraator Triin Tulgiste-Tossilt:
”Tema teosed ei ole kunagi olnud kaasamõtlemiseks, vaid äratundmiseks. Neile võib läheneda detektiivina, püüdes installatsioonidesse peidetud vihjeid ja tsitaate dekodeerida, kuid sellega jääb midagi olemuslikku tabamata. Tema teostes võiks lihtsalt olla, nagu looduses. Ja näib, et kunstniku eesmärk ei olegi muud, kui see, et vaataja end neil hetkedel üksi ei tunneks. ”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar