Raamatuhuvilised eestlased

 (Mustamäe koguduse ajalehele)

Eestlased olla Euroopas ühed suurimad raamatuhuvilised. Loevad, kirjutavad, kirjastavad ja korraldavad kirjandusele pühendatud üritusi, mis ei jää ainult kitsa ringi rõõmuks. Üks neist on Kirjandustänava festival, mis tänavu septembris juba kaheksandat korda Kadriorus aset leidis. Paik on selleks väga sobiv - Koidula tänav, kus asuvad Tammsaare, Vilde ja Undi muuseum.

Palju festivalil pakutavast toimub samaaegselt, ja see teeb valiku raskeks. Mina valisin jalutada ühest kohast teise, et võtta palakesi paljust.

Ühes telgis tutvustab Imbi Paju oma lasteraamatut «Kadrioru aednik”. Saan teada, et see on lugu väikesest Käbist, tema kokkukasvamisest kodumaa ja selle loodusega. Pean ostma lastelastele, mõtlen. Teises kohas toimub otseülekanne Vikerraadio saatesse “Loetud ja kirjutatud”, kus Maarja Vaino vestleb Tõnu Õnnepaluga tema teoste "Siinpool vaikust" ja "Paradiis" teemadel. Taas saan imetleda (ja kadestada) Õnnepalu oskust näha, tunda, mõtestada ja sõnastada. Kolmandas ajab K.-M. Sinijärv juttu majandusanalüütik Peeter Koppeliga tema artiklikogumikust “Tasuta lõunaid pole olemas”. Vestluse lõpus ärgitab Koppel intoverte küsimusi esitama, sest just neil olla kõige huvitavamad küsimused, millele aga küsimata jäänuna ei saa vastata.

Mitukümmend minutit istusin Luulesillal Luigetiigi paviljonis ja nautisin salvestatud eesti luulet. Mõnikümmend minutit seisin Vilde muusuemi ees EiKi akustilist kontserti kuulates (kas võib olla kedagi, kellele see kena noormees ei meeldi?).

Uurisin kirjastuste lette. Hämmastusin, kui palju on meil omanäolisi väikekirjastusi. Teatavasti aga on raamatute hinnad üsna kõrged ja nii piirdusin vaid W. C. Williamsi luulevalikuga kirjastuselt Salv. Boonusena pühendus esilehele raamatu tõlkijalt Rein Raualt.

Tänaval kohtusin tuttava kirjanikuga, kes ütles, et võtab igal aastal selle päeva vabaks, ning läks seejärel Hargla uut romaani ostma.

Sain osa paljust, aga paljust ka ei saanud. Ei ostnud teatripileteid, ei osalenud viktoriinis, ei proovinud kätt kalligraafias, kuulamata jäi hulk põnevaid esitlusi ja arutelusid. Ilma jäin ka kiluleibadest hoovikohvikus Viplala - need söödi kiiresti ära.