Eile. Enne kinno minekut ja pärast kinost tulekut. Vahepeal vaatasin ettevõtlike saarlaste tehtud doki „Olikord Henno” esilinastust. Henno on Henno Käo ja kinno kutsus mind tema armas lesk Maie. Maie oli väga vastu sellele, et filmis ka teda näidatakse. Lõpuks soostus, tingimusel, et ta ainult veidikeseks ekraanile ilmub. Noh, tegelikkuses aga kukkus nii välja, et tal seal lausa kandev roll oli :D . Ja ma usun, et kõik filmi vaatajad sellega väga rahule jäid! Mina ka. Olin üldse rahul, et käisin vaatamas. Publik koosnes suuresti vanema generatsiooni kultuuriinimestest, ja seegi oli huvitav.
Üks väike ebaoluline seik: kaks korda selle aja jooksul seisin ühe nooremapoolse põlvkonna kirjaniku ja kirjandusloolase kõrval, keda päriselus esimest korda nägin. Mis sest siis ikka, aga muhelema ajas fakt, et olin pool eelnevat ööd lugenud üht tema raamatut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar