Veel pool aastat tagasi teadis mu 4-aastane lapselaps, et kõike saab parandada plaastriga. Olgu see haav, köha, luumurd või mis iganes. Meditsiiniteadus aga areneb ja nüüd on kasutusel kõikeraviv kreem. Sellest on kasu isegi nii keerulistes olukordades, kus polikliinikusse pöördub kurb Nuku, kes kurdab, et ei taha enam loom olla. Arstitädi noogutab mõistvalt: „Ma määrin sind siis selle kreemiga”. Ta võtab spaatlile nähtamatut kreemi ja teostab määrimisprotseduuri. Seejärel eemaldab loomapea. Ja ennäe – patsient ongi inimeseks saanud!
Järgmisel päeval, mis saabus u 3 min pärast, tuli Nuku aga uuesti arsti juurde ja teatas, et tegelikult ta vist tahaks ikka loom olla. No hea küll, aeti seegi asi korda.
Kui aga järgmise 3 min pärast saabunud uuel päeval sooviti taas inimeseks saada, küsis arstitädi asjalikult, kumb ta siis tegelikult ikka tahab olla. „Ma ei tea... mõlemat tahan,” on Nuku kimbatuses.
„No siis mina ei saa aidata,” vangutab arstitädi mõtlikult pead. „Tuleb minna teistsuguse arsti juurde.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar