Sõber sääsk

 

“Kui oleme kellegagi natuke rohkem sõbraks saanud, siis nende väike torkimine ei häiri enam nii palju.” (Urmas Tartes, putukateadlane)

Sõber sääsk vajas verd. Söötsin tal kõhu täis. Mingilgi moel tänu väljendamata lendas ta minema. Tuli teine. “Küllalt,” mõtlesin, “tee vehkat! enne kui ma sulle nii äigan, et sa enam kuhugi ei lenda! “ Aga võibolla ta solvub sellest… miks ma teda halvemaks pean kui teist…

Kui üks sääsk on sõber, siis võiksid ju teised ka olla? Söögu siis pealegi.

Akna panin aga kinni. Pole vaja rohkem sellist dilemmat.

“Kui sääsk tuleb meie verd imema, siis see toit jõuab ühel hetkel ka suitsupääsukesse, meie rahvuslindu.” (Urmas Tartes, putukateadlane)