igatsen idülli

Jah, august mulle tõesti meeldib. See sumedus ja küpsus, milles ei ole mingit sundi. Jalutad rahuliku väikelinna majakeste ja aedade vahel. Herilane tiirleb ümber pea, aga las ta tiirleb. Temalegi meeldib see aeg. Üle tee volksab kass ja poeb läbi augu aeda, märkamata suguvendi, kes teda aknast huviga jälgivad. Kusagil köögis kolisevad nõud. Eemal kõnnib ema kahe kollases kleidikeses tütrega. Idüll. Ometi tean, et idülli ei ole olemas. Nüüd juba tean. Selle võime vaid oma peas välja mõelda lühikeseks ajaks ja lasta oma hingel selles viivuke puhata...