Olen nüüd lühikese ajavahemiku jooksul
käinud kahel vaimulikul kontserdil: Istanbuli dervišid (millest kirjutasin
varem) ja eile Valaami kloostrikoor. Ma ei hakka neid võrdlema, mõlemad olid kõrgetasemelised,
mõlemad olid sillaks inimese ja Jumala vahel.
Valaami koor laulis Suure-Jaani
õigeusukirikus. Kirik oli pilgeni rahvast täis, kohale tuldi lausa
bussidega.
Nüansirikas laul, kontratenorist
bassini. Nägin kuulajate hardunud nägusid, õndsust peegeldavaid silmi. Kes sai
muusikalise naudingu, kes vaimse, kes mõlema. Mind puudutas kõige rohkem
üks vana Kreeka õigeusu laul, eriti kontratenori lõpuosa. Vanu kirikulaule oleksin
meeleldi rohkemgi kuulanud.
Tagasiteel Tallinna läbi valge suveöö jälgis
meid suur lahe kollane kuu. Kahjuks keeldus ta korralikult pildile jäämast.
+
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar