29.09-1.10 olime Tartus, Festhearti filmifestivalil. Enesestki mõista, et vaba aega kasutasime söömiseks-joomiseks kohalikes kohvikutes.
Esimese päeva õhtul, kahe filmi vahel, tegime väikse veinipausi. Valisime selleks Elektriteatrist mitte liiga kaugel oleva vinoteegi Vein ja Vine. Olin seda märganud varasematel Tartus käikudel, aga sisse ei olnud astunud. Esmamulje oli tartulik. Minu hinnanguskaalal on see positiivsel poolel. Võibolla nostalgia tõttu, olen ju selles linnas veetnud vast ehk isegi elu ilusamaid aegu. Mingi nostalgia hõng oli selles paigas mu jaoks. Joodava tellimisel jäime kimpu, sest ei olnud jõudnud läbi rääkida omavahel ja otsustada. Müüjamees oli aga ise otsustav ja soovitas võtta hädiselt proseccot vms palunutel hoopis cremanti. Kahjuks ei näinud selle pudelit korralikult, aga see oli tõesti hea. Seda jõime Heddaga. Ka teised jäid omaga rahule - Reet alkovaba õllega ja Ljoška punase veiniga.
Viimase päeva esimese poole, enne kino, veetsime Werneris, millel samuti minu jaoks nostalgiline tähendus. Tõsi, hoopis teistsugune kui eelmisel kohal. Oma tudengiaja hõngu ma siin ei tunne, aga hoone ja nimi on siiski needsamad. Austusest ja armastusest käin siin ikka iga kord, kui olen Tartus.
Alguses olin üksi all ja sõin kohupiimaga moorapead ning jõin kaerapiimaga cappuccinot. Peatselt tulid ka Reet, Ljoša ja Hedda. Kella 12ks oli broneeritud laud teisele korrusele, selleks ajaks lisandus Heino (hiljem veel Ken). Kurvastuseks ei toimi praegu restoran, seega jäi reaalsuseks saamata kujutlus prae söömisest. Tuli võtta jälle üks saiake ja kohv. Mõne aja pärast arvasin, et oleks hea võtta ka klaasike veini. Kahjuks oli saadaval ainult kaks sorti valget - väikestes pudelites Chardonnay ja Riesling. Miskipärast arvasin, et Riesling on kuivem ja otsustasin selle kasuks. Tegelikult kahetsesin, et üldse midagi võtsin, sest see mulle ei istunud, ja olen üsna kindel, et ka teise kohta oleksin sama ütelnud. Pilte üleval korrusel ei teinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar