KOHVIKULOOD 2

Selles kohvikus on teistsugune rahvas. Keskeas kenad naised ja ka mehed, kellest paljud kannavad musta. Vaimsete huvidega inimesed kannavad sageli musta. See kohvik asub raamatupoes ja taustamuusikas kõlavad jatsilikud noodid. Need mustis rõivais naised ja mehed räägivad kohvitassi taga tööasjadest. Leenile näib, et nad korraldavad kultuuriyritusi ja kirjastavad raamatuid. Arvatavasti nad ise ei kirjuta raamatuid ega esine neil yritustel, kuid see on maailm, milles nad elavad. Kirjutajad ja esinejad on nende sinasõbrad ja neil on igayhe kohta neist oma arvamus. Igal inimesel ei ole võimalust ja luba omada oma arvamust kuulsate inimeste kohta.

Aastakymneid tagasi oli ka Leenil häid tuttavaid kuulsate inimeste seas. Ta ei osanud seda siis vist eriti hinnatagi, see tundus loomulik, sest nii mõnigi neist oli väga armas inimene ja neil oli soe ja sõbralik läbisaamine. Järgnevad aastakymned muutsid Leeni elu tugevasti, aga sellest siin praegu ei räägi. Nyyd on ta nagu ringiga tagasi alguse juures. Öeldakse, et vanemad inimesed lähevad sageli elama oma lapsepõlve paika. Ka Leeni ei taha enam mujal elada kui Tallinnas, ja soovitavalt kesklinnas. (Kesklinna ei ole tal kyll veel õnnestunud kolida.) Samuti on ta hüljanud nii mõnedki vahepeal omaks võetud vaated ja pürgimused. Tema huvid ja soovid meenutavad üha enam lapse- ja nooruspõlve omi. Mõnegi soovi teostamiseks on aga juba hilja, ja see teeb tegelikult haiget. Leeni püüab mitte kahetseda, vaid leppida sellega, mida enam muuta ei saa. Lõppude lõpuks on ta saanud mõndagi. Mõni asi on kyll tulnud hiljem ja mitte sel viisil, nagu tema seda ette kujutas. Kõige tähtsam on ju siiski kogemus, see, mis jääb sinusse, jääb alatiseks. See, kuidas oled reageerinud oma elule, kuidas see on sind muutnud. Leeni usub, et just see on oluline surmahetkel ja ka pärast seda. Ei tea kyll, kuidas täpselt. Ja kui Jumal annab elupäevi, vaimset tervist ja mälu, siis jõuab veel mõndagi teha ka.

Jah, mõni asi on tulnud hiljem ja hoopis teisel viisil. Võiks öelda, et lausa ehmataval viisil. Ometi on just sellised tulekud olnud parimad tema senises elus.

Puud tuntakse viljadest, ytleb Piibelgi. Halva puu otsas ei kasva head vilja. Need viljad aga on parimad, mis Leenil on olnud. Need on elu viljad. Ja rohkem sellest siin ei räägi.