4.oktoober
Jutt
on keskaegsest Jaapanist.
„Kui
mees ei suutnud head luuletust kirjutada, siis jäid naised tema
suhtes ükskõikseks, mistõttu tunnete ja mõtete osav waka-vormis
väljendamine oli õukondlaste jaoks äärmiselt oluline. Need,
kellel see kohe kuidagi välja ei kukkunud, pöördusid tihti mõne
kuulsama luuletaja poole, kes neid hädast välja aitas. Näiteks on
Kiyowara no Motosuke kirjutanud luuletuse 42* ühe sõbra palvel, kes
muretses oma naise pärast, kelle tunded mehe vastu olid
järjest külmemaks muutunud. Õnnestunud luuletus võis tihti päästa
suhte karile jooksmisest ja panna naise meelt muutma.”
*
[Tõotasime ju/teineteise
varrukaid/kuivaks väänates - / et ärgu kõrged lained/Ootuste mäge
matku!]
(Sada
luuletust, sada luuletajat. Koostanud Fujiwara no Teika)
Ei
mingit võimalust #metoo
vajaduse tekkeks, huvitunud mees kirjutab luuletuse ja naine kas
võtab ta vastu või ei võta, kui luuletus vilets. Viimasel puhul
ilmselt kirjutab mees uue luuletuse, südamevalust ja ahastusest....
(Muidugi, teisalt võivad halbadest luuleseppadest saada incelid...)
Kusjuures
see äratoodud luuletus on mu meelest väga hea. Iga paar peaks seda
aeg-ajalt lugema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar