Eilse ringreisi järg (vt eelmist
postitust). VILJANDI. Kõht oli tühi, tuli otsida söögikoht.
Otsustasime järgi vaadata Heino
soovitatud kohviku Viljandi. Leidsimegi selle vanalinna kitsalt
tänavalt punakast kivimajast. Oli see nüüd esmaspäevasest päevast
ehk, aga kohvik oli väga tühi. Ka koogilette olen harjunud
tänapäeval rikkalikumaid nägema. Interjöör oli huvitav, mitte
tavapärane. Ma tahaksin öelda, et midagi juugendlikku, võibolla
küll, et paremate kunstiajalooliste teadmistega inimene ei nõustuks.
Igatahes meenus Heino poolt silme ette manatud pilt kohviku
visiteerimisest koos (süle)koerakesega.
Menüü kahjuks minu ootustele ei
vastanud. Tegelikult lausa ei olnudki mu jaoks midagi süüa, kõik
olid lihatoidud. Muidugi ei saa ma selles kohvikupidajaid süüdistada,
eks igaüks koostab oma menüü oma maitse kohaselt. Omnivoorist
kaaslane sai küll kõhu kõvasti täis. Sest seene-lihakastmest ja
kartulist koosnevat päevapraadi oli päris korralik ports. Midagi
pidin ma aga siiski sööma, võtsin Oravakese koogi ja kohvi.
Pähklitega kook meenutas midagi aastakümnete tagant ja tekitas
nostalgilise meeleolu. Kohv oli normaalne.
Teenindus oli meeldiv – siiralt ja
lihtsalt abivalmis ja heatahtlik. Näiteks kui küsisin, kas
taimepiimaga latet saaks, siis oldi valmis otsima mulle köögist
mingit taimset toidukoort. See aga tegelikult kohvile ei kõlba,
leppisin musta kohviga, ja nagu ütlesin, oli see täitsa ok.
Kokkuvõttes jäi kohviku külastusest
siiski hea mälestus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar