29. november
Eile nägin ära kaks jõulukuuske. Ühe Nigulistes, teise Raekoja platsil. Nigulistes õnnestus täitsa viimasel hetkel ära näha ka juba pool aastat üleval olnud Belgiast toodud näitus „Meeletu Dymphna järele“ .Tore on, et jõudsin! Seitse restaureeritud altariretaablit (16. saj algusest) jutustavad loo 7. sajandi märterpühakust neitsi Dymphnast. Lugu on muidugi kurb ja traagiline, nii nagu märterpühakute lood ikka on. Mind puudutas aga eriti tema surmajärgne elu, kui nii võib öelda. Dymphna suri Geeli linnas, kus teda keskajast saati austatakse kui abistajat meelehäirete puhul. Linnakesest sai palverändurite keskus, aga samas ka meelehäiretega inimeste hoolduse keskus. Siiani on seal kombeks, et kohalikud võtavad enda peresse elama vaimsete probleemidega inimesi. See traditsioon on kantud koguni UNESCO maailmapärandi nimekirja. Näitusel sai näha videosid, kus rääkisid kohalikud elanikud, kes seda traditsiooni jätkavad.
Enne ja pärast Nigulistet käisin läbi jõuluturult. Inimesi oli palju. Müügimajakestes suht sama kaup igal pool. Kahetsesin, et ei pannud paksemat mantlit selga. Aga noh, ikkagi kuusk ja jõulud tulemas--- Ei virise!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar