Kolm K-d Raplas. Jälle.

 9. märtsil

Neli valikut selles majas. Kuhu minna? Ühe välistan kohe, kaks ei paku huvi. Jääb viimane, alumine.

Õige valik! Näituse tutvustusest saan teada, et konflatsioon tähendab kahe või enama eraldiseisva asja, eriti tekstitükkide või ideede üheks tervikuks ühendamise toimingut või protsessi. Kunstnikud lubavad oma konflatsioonides uurida ja näidata erinevusi täis maailma ja selles aina toimuvate kokkupõrgete erinevaid kihte ja nende omavahelist mõju ning kokkusulandumiste võimalusi. “...mõjub ju kuidagi vabastavalt, kui lubame maailmal mitte olla monokultuurne, mitte koosneda kloonidest. “

Suur ja ilus putukas. Mul on tegelikult putukafoobia. Ma hoian end neist võimalikult kaugele. Aga kui nad oleksid nii kaunid ja õrnad? Siis vist vaataksin neid heldimuse ja imetlusega, tahaksin nendega suhelda.

Teise maja puhul tuleb valida, kas minna enne lõunale ja siis näitust vaatama või vastupidi. Valisime esimese variandi. Kõht täis, lähme näitusele.

See näitus pöörab pilgu kõrgemale. Inga Heamägi mediteerib visuaalselt, võttes lähtepunktiks PSALMID. „Olgu mu palve kui viirukisuits Su palge ees,“ (Psalm 141:2) ja “Kiitke Issandat, tema inglid...”(Psalm 103:20). Pealkirja järgi ei oodanud ma sellelt näituselt kuigi palju. Kui aga saali astusin, olin lummatud. Need pildid, kus on jäädvustatud küünlasuitsu leegi kustutamise imelühike hetk, mil “tekib tunne, et kellegi nähtamatu käsi kirjutab suitsuga tühjuse kohal peenes kalligraafias võõras keeles…” puudutasid hinge ja vaimu.

Muuseas mainin, et ka kaks taaskasutuspoodi (Sõbralt sõbrale ja Piparmünt) said läbi tuuseldatud. Natuke ka kotti pandud. Seega said kõik kolm K-d ( kohvik, kirbukas/kaltsukas, kultuur) tehtud.