„Kassiga koos veedetud aeg ei lähe kunagi raisku,” on täheldanud Prantsuse kirjanik Colette. Aasta, mille veetsime Marksuga, meie härra Kõutsiga, kinnitab seda täielikult.
Ta tegi ära suure töö, rõõmustades hinge ja õpetades elutarkusi. (“I have lived with several Zen masters -- all of them cats.” Eckhardt Tolle)
Reede õhtul, kaks nädalat pärast 12-aastaseks saamist, lahkus ta ootamatult, loodetavasti (kassi)taevasse. Nüüd tuleb harjuda tühja kohaga, mille ta jättis.
Aitäh, Marksu, ja aitäh Keio, tänu kellele saime veeta temaga aega, mis ei ole raisku läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar