4. märts
Kauaoodatud kohtumine hr Kassi pikaajaliste peremeestega, kes Jaapanist kodumaale mõneks nädalaks lennanud. Pool tunnikest meie pool Marksut üle vaatamas ja siis neljakesi õhtusöögile.
Küllap tundis loom nad ära, aga kass ei väljendu samal moel kui koer. Tahaks teada, mida ta mõtles, tundis, arvas… Nojah, saan aru, et kassi puhul päris selliselt küsida ei saagi :) Andestamatu viga, et ei taibanud teha pilti Kassi ja endiste peremeeste kohtumisest.
Ja teine viga, et õhtusöögil restoranis ÜLO jäi napiks toidupilte laual olevast heast ja paremast. Hea jutu hoos ununes---. Igatahes olid need õhtutunnid ÜLOs hästi veedetud aeg, nii seltskonna kui laual pakutava suhtes.
Olen seal käinud ka varem, aga päeva ajal. Mõned korrad tütrega ja üks kord Johni ja Pamelaga. Rahule olen jäänud alati, nii teeninduse kui söögi-joogiga. Seekord võtsime KUI TAHAKS KÕIKE PROOVIDA. ÜLO maitsed - 5 rooga, taimsed või lihaga. ÜLO valitud parimad maitsed, serveeritud jagamistaldrikutel. Nojah, aga ma enam ei mäleta, mis täpselt need 5 rooga olid… Igatahes olid kõik head. Meelde jäi nimepidi Okonomyaki – jaapanipärane kapsapannkook. Mulle eksootiline, Keiole ja Gertile enam mitte, Jaapanis olla see tavaline tänavatoit. Magusaringil võttis igaüks erineva toidu. Mina sõin ebaküdoonia-kardemonivahtu magustatud ploomi ja vahvliga. Kui lauda toodi ja koostisest seletus anti, ehmusin ära – kookosega… (see on üks vähestest asjadest, mille maitse mu jaoks kohe päris talumatu on). Julgesin siiski proovida. Selgus, et kookose spetsiifilist maitset ei olnudki tunda ja üldse oli väga hää! Joogiks oli esimesena kamba peale pudel cremanti (Cremant de Limoux Grande Reserve Brut, Albert Doulet) ja teiseks pudel valget veini, kahjuks ei mäleta millist...
Hea meelega kordan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar