Kevadõhtu.
Minu armas Tallinn.
Ühest küljest tahaks öelda, et siin olen ma sündinud ja kasvanud ja siia tahan ma igavesti jääda. Iga nurk ja nurgatagune kesklinnas on seotud mingite mälestuste ja emotsioonidega. Vahel on lausa raske ringi käia, liiga tundeliseks kisub. (Siin jalutasime papa-mammaga; mamma oli mulle pähe toppinud mingi kübaralaadse toote ja mul oli jube piinlik ... siin tulime tüdrukute pundiga koolist, kottidega vehkides ja naeru lõkerdades...siin sai ikka kohvikujärjekorras seistud...ja nii lõputult!) Teisalt aga just sellepärast tahaks ka siit ära. Mitte elada möödunus, vaid luua uusi mälestusi. Siin on juba kuidagi nagu liiga tihedaks läinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar