muusikast

Kui ma koolilaps olin, lasi muusikaõpetaja mul mõni harv kord laulusõnu peast öelda ja pani selle alusel 5 välja. Laulda ta mul delikaatselt ei lasknud. Ma ei teagi, kas ta mõtles rohkem minu või teiste säästmise peale... Teisalt aga olin tõenäoliselt ainuke laps klassis, kes üldse hoolis muusikast, kellele läksid korda (organiseeritud) helid. Mäletan, kuidas hakkasin lapsena nutma, kui kuulsin Sibeliuse „Kurba valssi” ja kuidas kriipis hinge Grieg.

Sama suhe on mul muusikaga veelgi. Ei pea viit, ei pruugi ära tunda valesid noote jne, aga puudutab mind muusika väga. Nii keha, hinge kui vaimu. Ainult operett ja marsimuusika on need, mida ma vastu ei võta. Jazz aga on üks lemmikuist. Olgu tänatud need, kes on välja mõelnud jazzkaare ja eriti selle tasuta kontserdid linnaruumis... :)